EPK põhikiri

MITTETULUNDUSÜHING

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT

P Õ H I K I R I

I Üldsätted ja eesmärk

1.1. Eesti Põllumeeste Keskliit (edaspidi liit) on maakondade põllumajandustootjate liitude, tegevusalade liitude ja ühingute mittetulunduslik ühendus, mis tegutseb vabatahtlikkuse põhimõttel.

1.2. Liidu nime võib lühendada EPK ja inglise keelde tõlkida Central Union of Estonian Farmers.

1.3. Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.4. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.5. Liit on asutatud määramata ajaks.

1.6. Oma tegevuses juhindub liit Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, liidu põhikirjast ja liidu organite otsustest.

1.7. Liidu eesmärgid on:

1.7.1. põllumajanduse ja maaelu edendamine;

1.7.2. liidu liikmete majanduslike ja erialahuvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides;

1.7.3. liidu liikmete esindamine läbirääkimistes töövõtjate (ametiliitude, ametiühingute) esindajatega;

1.7.4. ühistegevuse arendamine;

1.7.5. nõustamise ja täiendõppe korraldamine;

1.7.6 keskkonnasõbralikule ja loodussäästlikule majandamisele kaasaaitamine.

1.8. Oma eesmärkide saavutamiseks liit:

1.8.1. esindab oma liikmete huve riiklikes, ühiskondlikes ning rahvusvahelistes organisatsioonides;

1.8.2 osaleb kahe- ja mitmepoolsetel sotsiaal- ning majanduspoliitilistel läbirääkimistel ja vajadusel sõlmib tööandjate huvidest lähtuvalt kokkuleppeid valitsuse, ametiühingute ja teiste ühingutega;

1.8.3. arendab koostööd ja infovahetust teiste liitude ning ühendustega;

1.8.4. arendab koostööd ja infovahetust teiste riikide liitude ning nende rahvusvaheliste ühendustega, soodustades igati ettevõtetevaheliste rahvusvaheliste kontaktide laienemist ja turukonjunktuuri uurimist;

1.8.5. annab välja trükiseid ja muid väljaandeid;

1.8.6. korraldab õppepäevi ja seminare, täiendõpet ja nõustamist, asutab nõuandebüroosid ning sellega seoses osutab äri-, arvestuse-, kontrolli-, juriidilisi- ja juhtimisalaseid teenuseid;

1.8.7. asutab fonde oma tegevuse arendamiseks;

1.8.8. omandab, võõrandab või üürib kinnis- ja vallasasju;

1.8.9. teostab majandustegevust.

II Liikmed

2.1. Liidu liikmeks võivad vabatahtlikult astuda maakondade põllumeeste mittetulundusühingud, maakondadevahelised mittetulundusühingud, seltsid ja ühistud. Liidu liige peab olema seotud põllumajandusliku tegevusega ja tasuma liikmemaksu.

2.2. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab liidu üldkoosolek taotleja kirjaliku avalduse alusel.2

2.3. Liikmel on õigus liidust välja astuda, esitades juhatusele kirjaliku avalduse koos avalduse aluseks oleva liikme kõrgeima juhtorgani otsusega. Liikmelisus lõpeb kuue kuu möödumisel arvates avalduse ja otsuse esitamisest liidu juhatusele.

2.4. Liikme võib liidust välja arvata üldkoosoleku otsusega juhul, kui ta ei täida liidu põhikirjast tulenevaid kohustusi või tema tegevus kahjustab liidu mainet. Väljaarvamise poolt peab hääletama vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Väljaarvamise küsimuse otsustamisel ei oma vastav liige hääleõigust ja teda ei arvestata kvoorumi hulka.

2.5. Liidu liikmel on õigus:

2.5.1. osaleda ja hääletada liidu üldkoosolekutel;

2.5.2. kasutada liidu poolt osutatavaid teenuseid;

2.5.3 saada informatsiooni liidu tegevuse kohta;

2.5.4. osaleda liidu poolt korraldatavatel üritustel;

2.5.5 teha ettepanekuid liidu tegevuse korraldamiseks ning töökorralduse parandamiseks.

2.6. Liidu liige on kohustatud:

2.6.1. täitma liidu põhikirja ja organite otsuseid;

2.6.2. tasuma tähtaegselt üldkoosoleku poolt määratud liikmemaksu.

III Üldkoosolek

3.1. Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek.

3.2. Liidu liiget võib esindada üldkoosolekul ja liikme eest hääletada organisatsiooni seaduslik esindaja.

3.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

3.3.1. põhikirja muutmine;

3.3.2. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;

3.3.3. juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses liidu esindaja määramine;

3.3.4. liidu tegevuskava ja strateegiliste seisukohtade kinnitamine;

3.3.5. liidu liikmeks vastuvõtmise otsustamine;

3.3.6. liidu liikme väljaarvamise otsustamine;

3.3.7. majandusaasta aruande kinnitamine;

3.3.8. liidu eelarve ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;

3.3.9. liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

3.3.10. muude seadusega ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;

3.3.11. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

3.4. Üldkoosoleku kutsub kokku liidu juhatus. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus liikmetele vähemalt kümme päeva ette. Teade edastatakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, sellisel juhul loetakse teade kätte toimetatuks, kui saaja kinnitab teate kättesaamist omal valikul kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt, või vajadusel tähitud kirjana liidule liikme poolt teatatud aadressil. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.3

3.5. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu nimetatud asjaoludel üldkoosolekut kokku kolme nädala jooksul arvates vastava taotluse saamisest, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

3.6. Igal liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema väljaarvamist liidust, tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses Liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.

3.7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osale nõutud arv liikmeid, tuleb vähemalt kolme nädala jooksul kokku kutsuda uus üldkoosolek sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata sellel osalevate liikmete arvust.

3.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole üldkoosolekul osalevatest liikmetest või nende esindajatest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti. Liidu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

3.9. Üldkoosolek protokollitakse. Pärast neljateistkümne päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

IV Juhatus

4.1. Liitu juhib ja esindab juhatus. Juhatusel võib olla üks kuni viis liiget.

4.2. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada liitu kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4.3. Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kolmeks aastaks. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

4.4. Juhatuse liige kasutab, käsutab ja valdab vastavalt seadusele ja põhikirjale liidu rahalisi vahendeid ja omandit, järgides üldkoosoleku ja juhatuse poolt kehtestatud piiranguid.

4.5. Juhatus võib liidu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsuse alusel.

4.6. Juhatus sõlmib lepinguid füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega liidu eesmärkide täitmiseks.

4.7. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

4.8. Juhatus koostab liidu tegevuse aastakava ja eelarve ning esitab need kinnitamiseks üldkoosolekule.

4.9. Juhatus esitab liidu majandusaasta aruande revisjonikomisjonile läbivaatamiseks ja arvamuse andmiseks ning seejärel üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta lõppemisest alates kuue kuu jooksul.

4.10. Juhatus teeb üldkoosolekule liikme liidust väljaarvamise ettepaneku käesoleva põhikirja punktis 2.4. toodud või muudel seadusest tulenevatel alustel.4

4.11. Juhatus jälgib liidule kuuluvate õiguste seaduspärast kasutamist ja vajadusel võtab tarvitusele abinõud õiguste kaitseks.

4.12. Üldkoosolekul valitud juhatus määrab esimesel juhatuse koosolekul juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse koosolekuid. Vajadusel määrab juhatus oma liikmete hulgast aseesimehe(d).

4.13. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Igal juhatuse liikmel on üks hääl.

4.14. Juhatus kutsub vähemalt üks kord aastas kokku liidu suurkogu ning esitab suurkogule liidu aasta tegevuse ülevaate.

V Revisjonikomisjon

5.1. Revisjonikomisjon koosneb kuni kolmest liikmest ja see valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks liidu liikmete kõrgeimate juhtorganite liikmete hulgast. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda liidu juhatuse koosseisu.

5.2. Revisjonikomisjon kontrollib liidu majandustegevust ja asjaajamist, nende otstarbekust ning aruannetes kajastuvate andmete vastavust tegelikkusele.

5.3. Revisjonikomisjon esitab juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande kohta kirjaliku arvamuse.

5.4. Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega.

VI Suurkogu, liidu president ja asepresidendid

6.1. Suurkogu on liidu liikmete kõrgeimate juhtorganite liikmetest koosnev foorum, mille kutsub kokku liidu juhatus vastavalt üldkoosoleku soovitusel, kuid vähemalt üks kord aastas.

6.2. Suurkogu pädevusse kuulub:

6.2.1. juhatuse poolt esitatava liidu aasta tegevuse aruande ärakuulamine;

6.2.2. liidu aasta tegevuse kohta arvamuse ja hinnangute andmine ja liidu tegevuse korraldamiseks ja eesmärkide täitmiseks ettepanekute tegemine;

6.2.4. liidu esindusisikute – liidu presidendi ja kuni kahe asepresidendi valimine.

6.3. Suurkogu moodustatakse oma liikmesorganisatsioonide liikmete hulgast põhimõttel 1 hääl 7 liikme kohta maakonna organisatsioonist, kuid mitte rohkem kui 7 häält ja mitte vähem, kui 1 hääl. Erialaliitudest igast 1 hääl.

6.4. Suurkogu valib liikmesorganisatsioonide liikmete hulgast presidendi ja kuni kaks asepresidenti. Liidu president ja asepresidendid valitakse tähtajaliselt kolmeks aastaks. Liidu presidendi ja asepresidendid võib suurkogu otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

6.5. Liidu presidendil on liidu formaalne esindusõigus. Liidu presidendil ei ole liidu juhatuse pädevust. Vajadusel liidu nimel tehingute tegemiseks annab juhatus liidu presidendile seadusest tulenevatele vorminõuetele vastava volikirja. 5

VII Vara ja finantsmajanduslik tegevus

7.1. Liidu vara moodustub:

7.1.1. liikmemaksudest;

7.1.2. liidu väljaannete levitamisest, liidu poolt korraldatavatelt üritustelt laekuvast tulust;

7.1.3. muudest sihtotstarbelistest maksudest, annetustest, tagastamatust abist. Liidu omandis võib olla igasugune kinnis- ja vallasvara, mis on vajalik põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ja mille omamine ei ole vastuolus õigusaktidega;

7.1.4. liidu majandustegevusest.

7.2. Liit ei kanna vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust liidu varaliste kohustuste eest. Liidu liikmel ei ole õigust liidu varale, liidul ei ole õigust liikme varale.

7.3. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

7.4. Sihtotstarbelisi eraldisi kasutatakse vastavalt annetaja soovile.

VIII Tegevuse lõpetamine

8.1. Liidu tegevus lõpetatakse liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alustel.

8.2. Liidu tegevus lõpetatakse üldoosoleku otsusega, kui otsuse poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

8.3. Liidu tegevuse lõpetamiseks valib üldkoosolek likvideerijad, kes lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

8.4. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras ja üldkoosoleku otsuse alusel.

Põhikiri on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 13.05.2010. a.

Üllas Hunt

juhatuse liige

Ann Riisenberg

juhatuse liige