Küsitlus põllumajandustootajate finantsmajandusliku olukorra kohta

Eesti Põllumeeste Keskliit on iga 3 kuu tagant viinud põllumeeste hulgas läbi küsitlusi saamaks ülevaadet nende finants-majanduslikust olukorrast. Küsitlused on olnud anonüümsed ning ei pretendeeri teaduslikule täpsusele, kuid näitavad kindlasti lisaks arvulistele näitajatele ka tendentse ning põllumajandustootjate meeleolusid. Üheks näitajaks, mis viitab olukorra pidevale halvenemisele, on ka vastamisaktiivsuse kasv. Kui novembri küsitlusele saadeti 52 vabatahtlikku vastust ja veebruaris 69, siis maikuu küsitlusele kogunes lühikese aja jooksul 92 vastust.

vastused

Vaatame muutusi olulisemate küsimuste (või teemade) kaupa.

Ettevõtete rahaline seis, arvete laekumine ja tasumine.

Võrreldes eelmiste küsimistega novembris ja veebruaris pole tähtaegselt laekumata ja tähtaegselt tasumata arvete hulk ja summad oluliselt muutunud. Kahjuks jätsime küsimata lühiajaliste kohustuste kogumahu, mis oleks kindlasti seekord näidanud tegelikku olukorda hoopis paremini. Nimelt laekusid aasta algul üsna suured summad keskkonna jm. toetusi, millega tasuti vanad võlad ja uusi kohustusi tekib talvel vähe. Samas aga tekkisid need seoses kevadtöödega ning nende suurte kütuse-, väetiste- jm. arvete tasumise tähtajad pole veel saabunud. Seega on tähtaegselt tasumata arvete summa isegi mõnevõrra vähenenud, üldine kohustuste maht, mis vastustes ei kajastu aga oluliselt kasvanud.

Palgad ja töökorraldus.

Nagu diagrammilt näha on neid, kes on pidanud palgapäeva edasi lükkama ligikaudu samapalju kui eelmistel kordadel (37%). Samas on oluliselt suurenenud töötajate koondamine. Küsitlusele vastanud tootjatest on seda juba teinud 40%. Kokku on need ettevõtted viimase 2 kuu jooksul koondanud rohkem kui Riigikogu jagu inimesi ehk 104. Arvestades, et vastanud esindavad umbes 10% Eesti põllumajanduse tootmismahust võib arvata, palju koondatud töötajaid kokku tegelikult on.

Varad.

Selleks, et oma kohustustega toime tulla, on paljud tootjad hakanud müüma maad jm. tootmiseks vajalikku vara. Siin on näha selget kasvutendentsi ning maikuuks olid seda teinud ligi pooled vastanutest. Nii on näiteks likvideeritud kas kogu veisekari või osa sellest, kuid järjest rohkem on müüki tulnud terveid ettevõtteid. Mõnedes neist on tulnud seda teha pankroti ennetamiseks, teistes aga ollakse lihtsalt väsinud raskest tööst, mis juba pikemat aega tulu ei too. Mõni aeg tagasi kirjutasin, et valitsejate jäik keeldumine abist mida teistes riikides rakendatakse viib põllumajandusliku tootmise struktuuri muutumisele. Loomakasvatust likvideerutakse ning minnakse üle taimekasvatusele, mis hetkel veidi tasuvam. Ettevõtete ja nende varade aktiivne müüki panek muudab aga omanike ja kogu maaelu struktuuri. Ostjateks on tihti investorid, kelle vahendid pärinevad teistest valdkondadest ning kellel on võimalik riskida ja oodata millal osa põllumajandusest hävib ja valdkond jälle tasuvaks muutub.

Kuidas käituvad pangad.

Neist vastustest, mis iseloomustavad pankade suhtumist kriisis põllumajandusettevõtetesse selgub, et pangad käituvad oma lihtsa äriloogika järgi. Tuleb päästa neid, kelle puhul on lootus raskuste üleelamiseks, et mitte kaotada varem laenuks antud raha. Diagrammidelt nähtub, et täiendava käibekrediidi küsijate hulk on kiiresti kasvanud. Kasvanud on ka nende osakaal, kes on küsitud lühiajalise laenu saanud. Samas vestlustest tootjatega selgub, et nõuded tagatistele ning tegevustele milleks laenu antakse on läinud tunduvalt karmimaks.Pikaajaliste laenude peatamist ja maksegraafikute muutmist taotlevate põllumeeste hulk on vastajate hulgas vähenenud. Seda seetõttu, et iga laenu peatamine või lepingu muutmine toob niigi raskes olukorras kaasa päris suuri täiendavaid kulutusi (intresside kasv, lepingutasud). Seetõttu püütakse neid siiski hambad risti graafikujärgselt tagasi maksta ning pigem kokku leppida Maksu- ja Tolliametiga riigimaksude maksegraafikute muutmises või maksude ajatamises. Selle taotlejate arv on iga küsitlusega kasvanud.

 


Kommenteerimine on suletud.