Konverents “140 päeva Euroopa Liidus”

Konverentsi eesmärk oli uuenevas majandamissituatsioonis anda põllumeestele operatiivset infot ja õpetust. Konverentsil esinesid need, kellest põllumehe ja maaelaniku tulevik sõltub – meie riigijuhid ja Riigikogu liikmed, eesotsas härra president Arnold Rüütliga.

Konverentsi põhisõnumiks oli: Eesti põllumajandus on madalseisust üle saanud, EL on sellele positiivselt mõjunud ning eesti põllumees on oma tehnoloogiliselt ja tehniliselt tasemelt jõudnud sinnamaani, kus ühenduse kolleegidega võrreldes enam suurt häbeneda ei ole.

Konverents toimus 17. septembril 2004.a. Paide Kultuurikeskuses.

Eesti põllumeeste konverentsi “140 päeva Euroopa Liidus”

Pöördumine

Eesti Vabariigi Riigikogu

Eesti Vabariigi Valitsus

Konverents tõdes, et 140 päeva Euroopa ühenduse liikmena on mõjunud meie põllumajan­dusele tervendavalt. Vähenenud on kõlvatu konkurents ja üliliberaalne majanduspoliitika. Põllumehed on tänu SAPARDi abile suhteliselt palju investeerinud, kuid konkurentsivõime tagamiseks, võrreldes Euroopa vanade liikmesriikidega, tuleks kuni 2013. aastani igal aas­tal investeerida umbes 4 miljardit krooni.

Põllumehed tervitavad valitsuse otsust maksta 2005. a otsetoetusi EL poolt lubatud mahus ja eridiisli aktsiisitõusust tulenevat kompensatsiooni. Kuid meie arvutuste põhjal pole 26 miljonit krooni piisav kütuste aktsiisitõusu kompenseerimiseks. Seetõttu teeme ettepa­neku leida selleks vajaduste täpsustumisel lisaraha.

Põllumehed on mures põllumajanduse ja maaelu madala maine pärast, mis ei kutsu noori põllumajanduslikel erialadel õppima. Teeme ettepaneku põllumajandusliku kutsehari­dussüsteemi reformimiseks, konsulteerides eelnevalt ka põllumeeste organisatsioonidega.

Põllumehed on mures toetuste kaudu reguleeritava majanduskeskkonna stabiilsuse pärast, sest on teadmata, kas EL poolt lubatud otsetoetuste Eesti riigipoolne osa kirjuta­tak­se riigieelarvesse igal aastal kuni 2013. aastani.

Põllumehed on mures infopuuduse pärast EL investeeringutoetuste osas – nii nende eraldamise korra kui ajagraafikute suhtes.

Põllumehed on mures keskkonnanõuete täitmiseks vajalike vahendite vähesuse üle – nõuete täitmist nõutakse kõigilt, kuid suuremate farmidele antakse abina vaid viiendik vajaminevatest investeeringutest.

Põllumehed ootavad: kas ja millal rakendatakse juba mitu aastat tagasi Maaelu ja Põlluma­jandusturu korraldamise seadusesse sissekirjutatud intressi-, põllumajanduskindlustus- , koolitus-, praktika-, põllumajandustootja asendamise, põllumajandustootjate ühise majandustegevu­se, turuarendus-, põllumajandusmaa lupjamise-, maaparandussüsteemi hooldus-, maapa­randusühistu, põllumajandusloomade aretus- ja tuulekaera tõrje toetusi.

Kongressist osavõtjad on veendunud, et põllumajandust tuleb käsitleda samamoodi nagu EL riikides ning tagada eesti põllumeestele ja maaelanikele teiste EL riikidega võima­likult võrdsed majandus- ja elutingimused.

Eestimaa põllumehed loodavad, et pärast Ühiskondliku Leppe heakskiitmist ja selle alusel riigieelarvete koostamist, muutub ka suhtumine põllumajandusse ja maaellu.

Põllumehed tervitavad programmi Eesti Toit ellukutsumist ja toetavad seda igati.

Eestimaa põllumehed deklareerivad, et teevad kõik endast oleneva, et jätkuvalt toita Eesti­maad puhta kodumaise toiduga.

Konverentsil osalenud põllumeeste nimel konverentsi juhatajad

Üllas Hunt Jaan Sõrra

Paides, 17. september 2004


Kommenteerimine on suletud.